Kolgu raba tuisusel õhtupoolikul

240217

Talveteed

03-05.02.2017

Raplamaa-Läänemaa- Raplamaa

Jõulurõõm

Sõnal "jõulud" on mul eriline ja mittetavapärane tähendus. Juba pikemat aega ja seotud see tööga.
Jõulud on "pidu minus eneses" kui parafitseerida Hemingwayd.
Minu jõulud algavad juba 23.detsembril, sest see on päev, mil saan peale pikemaajalist äraolekut koju ja ühtlasi algab ka puhkus. Nii kuu või paari pikkune.
Jõulukuusk, särisevad verivorstid jms jõulunänn jätab mind külmaks. Selle kaalub üles rõõm olla perega ja nautida ühiseid ettevõtmisi.
Selleaastane jõuluettevõtmine viis meid kõiki, noori ja vanu, discgolfirajale. Paar tundi ehtsat naudingut liikumisest!


251216
Pirgu Terviserada

Talveõunad

Pirgu,
251216

Jõuluaeg - valguse võit pimeduse üle

251216

Roosa maja sönum

See roosa maja on Poolas syndinud ja nyyd New Yorkis elava kunstniku  Agata Oleksiaki kunstiprojekt Soomes, Keraval. Tema juhatuste järgi heegeldasid sadakond Soomes elavat teistest riikidest tulnud vabatahtlikku ca 90-st kilost löngast majale roosat värvi katte. Vabatahtlike hulgas oli ka kuus Iraagist ja Afganistanist tulnud turvapaigataotlejat.

Praegu kunstigaleriina toimiva maja ehitas 1900 aastate alguses puussepp Karl Jakob Svensk. Talvesöja ajal kukkus öuele pomm, kuid maja ja pere jäid terveks.
Sel aastal on pommid oma kodust ja kodumaalt ajanud minema yle 21 miljoni inimese. Köikjal maailmas on 65 miljonit pagulast, neist yle 80% on naised ja alaealised lapsed.

Meie roosa maja on rahu, lootuse ja parema tuleviku symbol, samas yhtlasi ka austusavaldus naiste sageli nähtamatuks jäävatele töödele.  Siin on tegemist kohtumiste, kokkusaamiste, jagamise ja yksteise aitamisega.

Seda kunstiprojekti rahastasid lisaks Kerava vallavalitsusele ja mönele muule institutsioonile nii Soomes kui USA-s  ka paljud kohalikud kunstiga seotud ryhmitused ning samuti eraisikud.
Köikide nende sönum on: Everybody should have a home.

12.11.16
Kerava, Soome

Tuuline

300916


Valjud septembrilõputuuled puhusid ka Eesti poliitikamaastikul kui riigikogu ega ka valimiskogu ei suutnud viie kandidaadi hulgast Eestile uut presidenti ära valida. Põikpäisele eestlasele kohaselt ajas iga erakond oma rida, paar erakonda isekeskis isegi kahte rida. Kuid: lõpp hea, kõik hea, riigikogu fraktsioonid jõudsid lõpuks vettpidava kokkuleppeni ning hääletasid riigikogus ainukese kandidaadi, Kersti Kaljulaidi, meie uueks presidendiks. Ehk sai lõppkokkuvõttes Eesti omale parima presidendi kui oleks keegi neist eelnevatest kandidaatidest olnud. Aeg annab arutust.