Pilakusse pisteti peerg.
Meie esivanemate valgusti.
Enamasti oli pilak müüritud kolde kohale seina sisse, sest põhilised valgust vajavad tööd toimetati sealkandis.
See siin on teisaldatav pilak.
Mõnes majapidamises võis neid isegi kaks olla.
Pilaku all oli alati veenõu. Umbes vaksapikkuseks põlenud peerg asendati uuega ja ärapõlenud kustutati veenõus.
Kui perenaisel oli vaja sahvrist või kuskilt mujalt kaugemalt midagi tuua või midagi viia, pisteti peerg otsapidi suhu. Ja nii ta siis toimetas.
Oluline oli jälgida, et ei mindaks ruumi, mille põrand oli kaetud õlgedega. Peerg andis võimaluse valguses toimetada vaid kivi- või muldpõrandaga ruumides.
Üks põhjustest, miks riideid ja toiduaineid ei hoitud toas, vaid nende jaoks oli ait, oli ka see, et valgustuseks oli lahtine tuli.
Tulekahjusid oli päris tihti.
See anum on aga sütenõu.
Kui oma koldest tuli kustus, toodi niisuguse nõuga naabrite juurest hõõguvaid süsi.
Loomulikult on see siin vaid sütenõu koopia. Üks õige kasutatud sütenõu oli ju alati seest põlenud.
Teised
10 kommentaari:
Huvitav ja teeb targemaks kah :)
Aga huvitav, kuidas vihmaga lahtises nõus sütt sai tuua?
Seda vajadust päikesevalgusele lisa saada on siis olnud juba endistest aegadest. Aga võibolla lihtsalt lõkketule moderniseeritud variant.
Peeru valgel ...
Aga idee on juba lahe :)
väga hea, nagu õpikust. selle peaksid müümagi ajalooraamatusse koos piltidega :)
Tõeliselt õpetav.
Mulle meeldib vist siiski elektrivalgel rohkem :)
Aga huvitav igatahes :)
Peeru valgel istus inglise peer hallil ajal vanas talus...
Väga õpetlik teemakäsitlus. Ja see sütenõu on nii armsa olemisega. :)
Mulle meeldib väga-väga! Polegi täpselt enne aru saanud, kuidas see peeruvalgusel elu käis!
Väga vahvad valgustid ja pealegi oma ajastu kohta innovaatilised! Ja häda korral saaks neid tänaseni sihipäraselt kasutada.
Postita kommentaar