päris vapustav oli. vaatasin seda lihaste ja luude ja veresoonte ja närvide kogumeid, mis seal välja pandud olid ja mõtlesin, kui kummaline on maailm. et kõik see materiaalne, mis näha on, kõige selle paneb liikuma ja elama ja tegutsema see nähtamatu miski, hing, mida me ei näe. ja kui see nähtamatu miski meid kord maha jätab, on kõik see, mis minus nähtav on, on seegi mõne aja pärast kadunud. see side hinge ja keha vahel sai kuidagi rohkem tuntavamaks, rohkem iseenda jaoks teadvustatud.
ja veel mõtlesin nende keskaegsete kunstnike peale, kes öösiti salaja surnukuurides laipu lahkamas käisid. mõistsin ka neid kuidagi veel paremini.
2 kommentaari:
Saan aru, et käisid asja üle vaatamas! Kuidas meeldis? Minule jättis väga sügava mulje, kui ma mõni aasta tagasi sede uudistamas käisin.
päris vapustav oli.
vaatasin seda lihaste ja luude ja veresoonte ja närvide kogumeid, mis seal välja pandud olid ja mõtlesin, kui kummaline on maailm. et kõik see materiaalne, mis näha on, kõige selle paneb liikuma ja elama ja tegutsema see nähtamatu miski, hing, mida me ei näe.
ja kui see nähtamatu miski meid kord maha jätab, on kõik see, mis minus nähtav on, on seegi mõne aja pärast kadunud.
see side hinge ja keha vahel sai kuidagi rohkem tuntavamaks, rohkem iseenda jaoks teadvustatud.
ja veel mõtlesin nende keskaegsete kunstnike peale, kes öösiti salaja surnukuurides laipu lahkamas käisid. mõistsin ka neid kuidagi veel paremini.
oli väärtuslik õppetund, leian!
Postita kommentaar