Kätte neid ikka veel ei saanud.
Täna tõi ta oma kaks pojukest alla. Teised jäid veel pööningule julgust koguma.
Esimene kohtumine Valgega.
Oli justkui pisike kaktus, kuid harjus kiiresti. Triibuline samamoodi. Triibuline oli kohe julgem ja hakkajam tegelikult.
Tunnikese köögis veetnud, panin nad õue.
Siin nad ronivad justkui pisikesed koaalad mööda majaseina üles koduava suunas.
Mamma Kass juba ootab neid.
Ega nad ise ei jõudnudki lõpuni välja ronida. asusin appi ja tõstsin nad kõige kõrgemale pulgale, sealt vupsasid juba ise pööningule peitu.
