"Küll me oleme peened, küll me oleme ometi peened!", tsiteerivad pimedas metsas eesti luuleklassikat pika ja peene jalaga seened.
Aga kübarad?!
Hm.., Ivi Eenmaal on vist eripalgelisemad?
"Kuid meie omad on pidevas muutumises!", jääb põnevam osa seentele.
"Aga meie oskame ronida! Hanereas, muuseas!"
Ilus, elegantne, üksik...
... ja sotsialiseerunud seenteühiskond.
Madaluke ja maatõugu...
tugevalt omas keskkonnas kinni.
Teised
