Ämblikud on väga ilusad loomad.

Umbes nädalajagu päevi tagasi oleskles meie elutoa aknakardinal üks ämblik. Järgmisel hommikul oli ta ikka veel sealsamas ja samas asendis. Kuna tundus erinevat tavapäraselt kohatud koduämblikutest, tegin paar pilti. Kahjuks mul pole makroobjektiivi, tegin siis nii suurelt kui võimalik.
Mõne päeva pärast ilmus ta elutoa teise akna kardinale.

Noh, las ta siis olla, konstanteerisime fakti ja unustasime ta olemasolu.

Tõmbasin täna pilte arvutisse.
Vaatan üle, et millised pildid jätta ja kuidas on piltide kvaliteet jne.
Jõuan ämblikupildini... milline muster!

Kas on see Eestis tavapärane ämblikuliik või on ta tulnukas?


NB! Klõpsa pildil, saad teda suurendada!

Pilveväravate lahkel loal suundus tänanegi päev Õhtumaale.

Paar pilvekribalat lehvitavad veel järele.

29.09.09

Fotojaht. Silmad. Kõnnumaa maastik vol 2.

Tähed on öö silmad.
Sinililled ja lumikellukesed ja veel nii mõnedki esimesed lilleõied on kevade silmad.

Minul on hallikassinised silmad.
Sügisel on kirjud silmad.

Jõhvikad on sügise silmad.


Rõõmsavärvilised pilvikukübarad on sügise silmad.


Punavad turbasamblamütakad on sügise silmad.



Värvilised vaevakaselehed on sügise silmad.



Sinised ja roosad sinikalehed on sügise silmad.


Härmaniitidel on sügise silmad.


Hommikuudupisarad rabamännioksal on sügise silmad.



Rõõmsavärviliste silmadega sügist teilegi!


See viimane pilt on Tallinna loomaaiast.

Millegipärast just niisugused pildid sobivad minu hetkenägemusega silmadest.
Kuna aga pole päris kindel, kas fotojahi reeglitega see postitus ikka ühtib, siis igaks juhuks ei lingita.

Teised

Kõnnumaa maastik vol.1

Pohl - Vaccinum vitis-idaea.



Eile käisin taas rabajärve ääres.
Põhiliselt käivad seal vaid kalamehed ja vähesel määral niisama uudistajad .
Korilasi seal kohtab harva. Küllap on marja- ja seenerikkamad kohad mujal.
Murakaid, pohli ja jõhvikaid, männiriisikaid ja pilvikuid on seal väikestes kogustes saadaval.

Siinkohal eilse fotosaagina õite ja viljadega pohlataimed kõrvuti.

Pohlast veel niipalju, et ta marjades on inimese jaoks parim suhkrute ja hapete tasakaal.
Nendes on ka meie erituselundkonna tööd parandav toime.
Viimase toime poolest on aga eriti tuntud pohla lehed.
Neist valmistatakse kas teed või keedist.

Ravimiks tuleks pohla lehti koguda kevadel pärast lume sulamist.
Kuna pohl on igihaljas taim ja tema lehed elavad kuni neli aastat, siis ei ole selles midagi imelikku.
Kevadel kogutakse neid lihtsalt seepärast, et siis on neis kasulikke toimeaineid kõige rohkem.
Teiseks kuivavad talve üle elanud lehed ka ilusamini ja ei lähe nii sageli mustaks kui suvel korjatud lehed. Ravimina kasutatakse ju ainult korralikke rohelisi lehti.

Ülalpool toodud info pärineb siit.

Fotojaht. Meie eest on peidus

tulevik, kuhu tee meid viib

ja minevik, mil need puud veel noored olid.




Kui need puud vaid jutustada saaksid...


Teised

Päevad ja ööd on läinud niisketeks ja jahedateks.

Laseme puudesse kogunenud päikeseenergial end soojendada.

16.09.09

Fotojaht. Sahinad öises metsas.

"Küll me oleme peened, küll me oleme ometi peened!", tsiteerivad pimedas metsas eesti luuleklassikat pika ja peene jalaga seened.

Aga kübarad?!
Hm.., Ivi Eenmaal on vist eripalgelisemad?
"Kuid meie omad on pidevas muutumises!", jääb põnevam osa seentele.



"Aga meie oskame ronida! Hanereas, muuseas!"

Ilus, elegantne, üksik...

... ja sotsialiseerunud seenteühiskond.




Madaluke ja maatõugu...

tugevalt omas keskkonnas kinni.

Teised