Verstapost.

viiekümnenda eluaasta täitumine näib inimese eluteel mingi erilise verstapostina olevat.

olen kuulnud inimesi ahastamas, et viiskümmend!, oh nüüd on elu läbi! vähemalt aktiivsem osa elust!
ootasin minagi teisi kuulates seda tunnet.
50.-dal sünnipäeval ei tundunud küll midagi erilist juhtuvat. vähemalt minu jaoks mitte.

terve kuu olen mõelnud, mis siis ikka teisiti on.

ei, hoobilt, laks ja muutus, nii ei toimugi ju midagi.

tasapisi on tulnud kõik: elukogemused, õppimised vigadest.
nii enda kui teiste omadest.
maailm on muutunud avaramaks ja küpsemaks.
väärtushinnangud on värvi ja sisu täiustanud.

muud ei olegi juhtunud.

ka peale viitkümmet on elu huvitav ja ilus oma keerdkäikudes ja värvide kombinatsioonis.
läbitud elutee lisab sellele kõigele vaid tasakaalukust ja veidi enam kindlusunnet.
ning annab julgust ajastu ja eaga kaasnevatele ebameeldivustele vastuhakkamiseks.

hing ja vaim tuleks vaid osata hoida värske ja noorena.